Kostivere

Allikas: Vikipeedia
Kostivere
Pindala 1,1 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 765 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 3472[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 26′ N, 25° 6′ E
Kostivere (Eesti)
Kostivere
Kaart

Kostivere on alevik Jõelähtme vallas Harjumaal.

Alevikus asuvad endise Kostivere mõisa keskus, Kostivere Kool, Kostivere Lasteaed (direktor Kaili Raamat), Kostivere Postkontor, Kostivere Perearstikeskus, Kostivere raamatukogu ja hulk ettevõtteid (sealhulgas kauplus).

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kostiveres 753 inimest. Neist 653 (86,7%) olid eestlased.[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere oli väike põlisküla, mille suurus oli 13. sajandi paiku kuus adramaad. Kostivere küla on mainitud Taani hindamisraamatus. Küla valdaja oli Conraduse-nimeline vasall. Kostivere mõisa kujunemise ajal 1379. aastal kaotati enamik talusid ja nende asemele rajati mõisapõllud. Aastast 1688 pärineva kaardi järgi leidus Jõelähtme alal Kostivere mõisast põhja pool vaid kolm talu. Nende peremehed olid Kusich Mart, Oha Mart ja Ara Andres. Mõisamaade piiril asus Urke üksiktalu, mille peremees oli Urcka Jürgen. Aastaks 1744 oli terve küla mõisastatud.[5] 1720. aastatel on Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede nimetanud Kostivere veskit (mölder Mölleri Tenno) ja kõrtsi (kõrtsmik Karro Mihkel). Mõisamajapidamiste väljaehitamine ja mõisamaade moodustamine hävitas peaaegu terve muinasaegse küla. Kostivere mõis oli vana perekonnamõis läänistamisajast peale (1379) ja on aegade jooksul müümise või pärandamise tulemusel omanikke vahetanud. Mõisal on olnud halvemaid ja paremaid aegu, mis on johtunud Läänemere ranniku poliitilisest olukorrast. 16. sajandi keskpaiku, Liivisõja-eelsel ajal, kui Kostivere oli kloostrimõis, kuulus mõisale 31 adratalu, lisaks vabadikud ja rannapered. Aastaks 1698, Põhjasõja eel, oli rahvast vähemaks jäänud (Vandjala 9, Kostivere 4, Parasmäe 13 adramaad ja 4 rannaperet). Kostivere mõisa aladel arvestati adramaa kohta üheksa-kümme tööjõulist inimest, seega oli elanike arv üle 200. 1716. aastal, Põhjasõja lõpu poole toimunud loendus näitas, et alles oli ainult 55 meest ja 48 naist. 18. sajandi keskpaigaks oli Kostivere elanike arv tõusnud 400-le ja adramaid hinnatakse 24-le. 18. sajandi lõpuks oli mõis Jõelähtme kihelkonna mõisate seas neljas peale Maardu, Jägala ja Viimsi. Kostivere mõisale kuulusid siis veel Loo karjamõis, Parasmäe ja Vandjala küla ning seitse hajatalu. Mõisa piirkonnas asus kolm kõrtsi, vesiveski kahe kivipaariga ja paemurd mõisahoonete ehituseks.[5]

Kostivere nimekuju läbi aegade[6][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1241 Kostæueræ
  • 1379 Costiuere
  • 1424 Kostevere
  • 1732 Kostiwerre
  • 1822 Kostifer

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere alevik asub umbes 19 km kaugusel Tallinna linnapiirist ja 3 km kaugusel Tallinna–Rakvere–Narva rahvusvahelisest magistraalist. Alevik asub Harjumaal Jõelähtme valla territooriumil. Kostiverele lähim suurem linn on Tallinn ning naabruses asuvad Aruküla, Raasiku ja Loo alevik.[7]

Maastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere maastik on tüüpiline Põhja-Eesti lavamaale, mida iseloomustavad sood, paetasandikud ja -kõrgendikud ning karsti- ja liivatasandikud. Alevikus asub Kostivere karstiala, mis on kujunenud Jõelähtme jõe tõttu. Karstiala kaitsmiseks loodi 1957. aastal Kostivere maastikukaitseala. Maastikukaitsealal on kaitstavate haruldaste liikide[8] seas näiteks Alpi nurmikas (Poa alpina) ja aasnelk (Dianthus superbus).[9] Suurem osa maastikukaitsealast on kaetud Kostiverele väga iseloomulike loodudega. Lood ehk alvarid on paepealsed alad, mis on kaetud väga õhukese mullakihiga.[9]

Mageveekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Kostivere alevikus asuval karstialal asuvad ajutised karstijõed ja -järvikud. Karstijõgede ja -järvikute õõned täituvad aeg-ajalt põhjaveega, mis täidab maapinna lohud. Põhjavee taandumisel muutuvad lohud taas kuivaks. Kevaditi on põhjaveetase seal harilikult kõrgeim, seega on kevadine aeg järvede ja jõgede peamine täituvusaeg. Jõesängides puudub jõgedele iseloomulik taimestik ja loomastik. Kuival ajal meenutab jõesäng pigem heinamaad, kuid seal võib leiduda haruldasi selgrootuid, kes ei ela tavalistes veekogudes.[9] Mageveekogude ala hõlmab ühtekokku umbes 6,7 ha.

Elustik[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealustest liikidest võib leiduda Kostiveres pesitsusajal rukkirääke (Crex crex). Karstiala ja lagendikud on peatuspaigaks rändlindudele, sealhulgas kurvitsalistele ja hanelistele.[9]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 5.09.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Statistikaameti andmebaas
  5. 5,0 5,1 "Ajalugu ja külakroonika". Kostivere. Vaadatud 02.04.2020.
  6. "Ajalugu ja külakroonika". Kostivere. Vaadatud 02.04.2020.
  7. "Asend ja paiknemine". Kostivere. Vaadatud 02.04. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  8. "Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kostivere maastikukaitseala (KLO1000499)". Keskkonnaagentuur. Vaadatud 02.04. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 "Kostivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021". Keskkonnainfo. Vaadatud 02.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]